vahepeal on mulle hakanud väga mucho meeldima witchstep/darkwave või newrave(kuidas endale meeldib nimetada). see on igate pidi tehis, toores ja esimesel kuulamisel igav. aga mina julgen küll oma terve päeva hea tuju anda panti, et just see saab lähiajal väga popiks stylo’ks, kui juba mitte ei ole…
silmad ei taha kinni püsida, aga mingi veider anomaalia on võimust võtnud- nii kui pea padjale panen, võiksin ma sama hästi ühel drugrave’il olla.
vaatan seda värvilist basseini ja halba kvaliteeti ja tahtmatult samastan ennast selle vidjoga. nii hea
